Haapsalu piiskopilinnuse vallikraavi tenniseväljakud (vt ka foto 1)
Haapsalu oli juba 19. sajandi lõpus üsna tuntud kuurortlinn ning supelsakste kohale meelitamiseks oli vaja ka muud peale mereranna ja ravimuda.
Nii rajati linna aastatel 1895–1896 tenniseväljak. Selle ehituse initsiaatorid ei olnud mitte baltisakslased nagu Kuressaares ja Kärdlas, vaid kohalik linnavalitsus. Aga eks sealgi olid toona tüüri juures sakslased.
1897. aasta brošüürist “Gapsalskii kurort”: /…/ Mõned aastad tagasi on linnusevaremetesse rajatud mänguplatsid – kaks tenniseplatsi (lawn-tennis e. murutennis) ja üks kroketi plats. /…/
See pallimängunurgake asus ajaloolise vallikraavi põhjas, kus praegu on laste mänguväljak.
Vallikraavi väljakul elavnes tenniseelu 1920. aastatel, eriti südasuvel, kui saabusid suvitajate hordid. Andmeid turniiridest ei ole säilinud, küll aga teatas kohalik ajaleht Lääne Elu, et 1929. aasta jaanipäeval on kurikaelad tenniseväljaku putkasse sisse murdnud, sealt paarkümmend senti ja paberosse varastanud. 1920. aastatel olid Läänemaal populaarseimad spordialad jalgpall, kergejõustik ja veespordialad. Kümnendi lõpuks loodi spordiselts Läänela, mis võttis ka tennise oma hõlma alla ja hakati otsima kohta uue tenniseväljaku ehitamiseks.
Vee tn (Vilmsi pst) tenniseväljak I
Kohe-kohe tulevast Haapsalu uuest tenniseväljakust hakati kirjutama lehtedes 1920. aastatel, kuid teoks sai see unistus 1930. aasta suvel.
Uus tenniseväljak Haapsalus Vilmsi puiestikus 1930. Linnavalitsuse album. (HM _ 1524:34 Ff 387);
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA; HM_1524_34Ff387_1_pisipilt.jpg
Neli mängijat uuel tenniseväljakul Haapsalus Vilmsi puiestikus 1930. Linnavalitsuse album. (HM _ 1524:36 Ff 389);
Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA; HM_1524_36Ff389_1_pisipilt.jpg
Spordileht kirjutas sündmuste kohta järgmist: “Seltsil tekkis mõte Haapsallu ehitada korralik murutennise väljak, mille järele tunti karjuvat vajadust. Rahavaesele ja algajale seltsile aga maksis selle idee teostamine suuri jõupingutusi, peaaegu ületamatuid raskusi. Kuid sellele vaatamata alati ehitust käesoleva aasta kevadel ja suudetigi ka plats korda seada jaanipäevaks ja avati siis ka pidulikult, juhuslikult koha peal viibiva härra admiral Johan Pitka poolt.”
Haapsalu Läänela tenniseväljaku avamine 1930. aastal. Keskel seisab Haapsalu avaliku elu tegelaste seas admiral Johan Pitka.
Pilt on pärit raamatust “Sport Läänemaal”, triloogia I osast, mille autor on Tiit Lääne.
Haapsalu Läänela tenniseväljak avati 24. juunil 1930. Selle kogumaksumus oli 650 krooni. Suuresti sai see teoks tänu linnaisade toetusele, kes andsid seltsile maa tasuta.
Tenniseväljak asus Vilmsi puiestikus, looduslikult kaunis paigas. Spordiseltsi liikmed olid seda meelt, et nägus väljak kaunistab ka linnapilti ning leiab laialdast kasutamist. Viimane leidis ka kinnitust. Väljaku avamisel 1930. aastal peeti Haapsalu linnapea Hans Alveri ja härra Gutfeldti vahel maha esimene mäng, avamist jälgis ka legendaarne admiral Johan Pitka. (Mängu tulemus ei ole teada.) Plats oli tehtud punasest saviliivast ja ümbritsetud võrguga, et pall välja ei saaks lennata. Väljaku kõrval asus majake, mida kasutati inventari hoiustamiseks ja riietumiseks. Kohalike lugude põhjal olevat see olnud legendaarse linnapea Hans Alveri laste mängumaja.
Tenniseelu kanduski 1930. aastatel enamasti Vilmsi puiestee väljakule, kuigi mängiti ka piiskopilinnuse vallikraavis oleval väljakul. Tenniseelu oli aktiivne kuni II maailmasõja alguseni.
Tagasihoidlik tegevus jätkus ka sõja ajal, tänu Tartust pärit tuntud tennisistile Voldemar Turbale, kes töötas siis Haapsalus. Tema initsiatiivil loodi pärast sõda 1947. aastal Kalevi tennisesektsioon, mille esimeheks sai alguses Frieda Dietrich, 1948. aastal Jüri Selirand.
Haapsalu piiskopilinnuse vallikraavi tenniseväljakud II
Pärast sõda taastus tennisetegevus mõlemal – nii Vilmsi puiestee kui ka vallikraavi väljakul.
Vilmsi puiestee väljakul viidi juba 1948. aastal läbi Haapsalu meistrivõistlused. Väljakute korrastamise ja tenniseelu eestvedajaks sai Villo Prümmel, kes oli 1948. aastal lõpetanud Tallinna Kehakultuuritehnikumi ja asunud elama Haapsallu, olles põhikohaga kohaliku ajalehe ajakirjanik. Ta läbis Tallinnas tennisetreeneri kursused ning asus 1949 poole kohaga tööle Haapsalu Noorte Spordikooli tennisetreeneriks.
Villo Prümmel tennisistina Vee tn väljakul. Foto Vello Kuhi kogust.
Tema treeningrühmas alustasid tennisemänguga teiste hulgas Mati Laimets, Mart Kalda, Rein Meister, Valdo Loos, Uno Hiie ja Vello Sarapuu. Tüdrukutest Helgi Haavamägi, Leili Tasane, Sirje Hütt, Maret Uuksam, Marje Kess ja Aili Põllupüü.
Tenniseelu oli aktiivne terve kümnendi, kuid kui 1950. aastate lõpus mitmetel põhjustel tennisemäng väiksemates linnades hääbus, nii ka Haapsalus. 1960. aastatel lõppes kogu tennisealane tegevus, väljakud rohtusid ja neid hakati kasutama teistel eesmärkidel.
Uuemõisa tenniseväljakud ja Uuemõisa tennisehall
1980. aastate alguses tekkis soodne seis tennise taassünniks ja uute tenniseväljakute rajamiseks. Haapsalu KEK-i juhtkonnas olevad Koit Uus ja Jaak Kanepi nakatusid tennisepisikuga tänu 1950. aastatel Villo Prümmeli treeningrühma kuulunud Mati Laimetsa tegevusele. Mati Laimets oligi sel ajal initsiaator, tänu kellele rajati 1982–1983 kõigepealt Haapsalu KEK-i peahoone taha 2 asfaltväljakut, seejärel 1984–1985 Uuemõisa parki 4 savi-liivaväljakut. Seejärel alustati kahe väljakuga tennisehalli projekteerimist. Kuna sel ajal oli spordirajatiste ehitamine valitsuse otsusel keelatud, alustati projekteerimist ja ka ehitamist Külvaja kolhoosi laohoone nime all. Sellena hall 1987. aastal ka valmis.
Uuemõisa tennisehall. Foto Vello Kuhi kogust.
Valmis ehitati ühe väljakuga osa, planeeritud teine väljak jäigi välja ehitamata. Ometi oli Haapsalu sel ajal oma välisväljakutega ja ühe väljakuga halliga Eestis tennisemängu võimalustega linnade seas paremate hulgas. Uuemõisa välisväljakud leidsid aktiivset kasutust kuni sajandi lõpuni. Seejärel, pärast Krahviaia tennisekeskuse rajamist, kandus kogu tegevus sinna. Nüüdseks on Uuemõisa pargi välisväljakud rohtunud ja kasutuskõlbmatud. Asfaltväljakute asemel on seal Haapsalu Kutsehariduskeskuse pallimänguväljak. Tennisehallis mängiti tennist kuni 2009. aastani, mil see anti üle kutsehariduskeskusele ning ehitati ümber pallimänguvõimlaks.
Vee tn tenniseväljak II
1986. aastal taastati Haapsalu entusiastlike sportlike noorte Viktor Hüti, Ülo Metssalu ja Vello Kuhi eestvedamisel Vee tn tenniseväljak. Aktiivsetel tenniseharrastajatel ei olnud mängimiseks kohta ja nii tekkis mõte väljak linna tennisehuvilistele kasutamiseks renoveerida. Enne seda, 1960.–1970. aastatel kasutati platsi võrkpalliväljakuna ja see kuulus Haapsalu Mehhaniseeritud Ehituskolonnile (MEK-ile). Kuna mitmed mängijad olid seotud kalurikolhoosiga Lääne Kalur, tehti kolhoosile ettepanek võtta aastaid kasutuseta seisnud väljak Haapsalu MEK-ilt üle ja see korda teha. Lääne Kaluri volikogu kiitis heaks selle võtmise oma bilanssi.
Väljaku taastamisel lõi kaasa kümmekond noort ja täiskasvanud vabatahtlikku (Arvo Kaljula, Ülo Metssalu, Vello Kuhi, Mati Laimets, Urmas Konsap, Erna Põld, Viktor Hütt, Kalle Kaasik, Anti Kaljula jt). Väljaku taastamisel andis nõu Eesti tennise suurkuju Evald Kree. Rahaliselt aitas kalurikolhoos Lääne Kalur, kes maksis väljakukatte materjalide ostu ja transpordi eest. Tallinna keraamikatehasest telliti 100 tonni telliskivipuru ja 20 tonni savipulbrit. Need segati segumasinas, kanti käsikärudega väljakule ja rulliti väljakukatteks. Kuna sel ajal oli kõik defitsiit, siis kastmisvoolikud toodi Narvast, Ants Vaske kolhoosist tegi torutööd ja ehitas kastmissüsteemi, kolhoosi puidutsehhis valmistati põrkesein, mille paigaldasid Heldur Pärtel ja Endel Kuldla. Väljak tehti 3 m võrra pikemaks, et otstes oleks piisavalt jooksuala. Selleks toodi paekivikarjäärist kivid ja kindlustati mereäärne ots korralikult, see on tänapäevani vastu pidanud. Huvitav fakt: 1996. aasta maikuus peeti sel väljakul tennisematš Haapsalu linnavalitsuse ja Prantsuse suursaatkonna vahel, mille võitsid 3:2 prantslased. Linnapea Urmas Sukles jäi alla suursaadik Jacques Faure’ile (Prantsuse suursaadik Eestis 1994–1998).
Taasiseseisvunud Eestis sattus väljak eraomandisse ja kuna uus omanik ei olnud rentnikest huvitatud, lõpetas väljak 2000. aastal tegevuse ja seisis mitu aastat jõude.
Vee tänava tenniseväljak 21. saj algul. Foto Vello Kuhi kogust.
Praegu asub endisel tenniseväljakul eramu.
Krahviaia tennisekeskus
Krahviaia tenniseväljakute rajamisega alustati 1991. aastal tenniseklubi Promenaad eestvõtmisel. Väljakud rajati piiskopilinnuse ääres olevasse Paul Soesoo nimelisse noorteparki. Seal oli suur asfaltplats, kus viidi läbi rahvaüritusi. Asfalt võeti üles, Taebla EPT paigaldas väljakute alla kuivendussüsteemi, tellisepuru toodi esimeste väljakute väljakukatte tarbeks Aseri keraamikatehasest. Esimesed kaks väljakut valmisid 1992. Teiste väljakute jaoks toodi tellisepuru (mis oli kvaliteetsem), juba Lätist Cēsisest. 1994. aastal hangiti Pärnu KEK-ilt moodulmaja, mis pandi kokku ja kohandati tennisepaviljoniks (valmis 1995).
Krahviaia tennisepaviljon 2010. aastatel. Foto Vello Kuhi kogust.
Järgmised kaks väljakut valmisid 1999. aastaks ja 2005. aastaks oli valminud Krahviaia tennisekeskus viie väljakuga, kus peeti samal aastal ka Eesti meistrivõistlused täiskasvanutele.
Vana maja amortiseerus, linn ostis väljakud klubilt välja ja ehitas uue tennisekeskuse hoone, mis valmis 2021.
Krahviaia tennisekeskus 2021. aastal. Foto: Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ.
Talviti rajatakse tenniseväljakutele valgustatud liuväli.
